See traktorivärk

Laupäeval oli siis koolitus. Mina filmisin, spetsialist seletas, tütar oli julge, kes kohe katsetas ka. Ja katsetas kohe nii, et tahaks aga veel. Traktorit, andke talle traktorit! Aga ma ei julge tal lasta sõita, kui spetsialisti juures pole. Mina pole veel spetsialist. Mina pean enne vähemalt viis korda selle video läbi vaatama, kus spetsialist seletab, et traktor, ja et loe kangi peal olevaid kirju (tegu on Jaapani traktoriga ...), ja et enne mingis suunas liikumist pead sinna poole vaatama ja röögatama jne.

Tütar aga lihtsalt sõitis ja liigutas koppa ja üldse. Tantsija asi, koordinatsioon nagu kassil.

*

Mul on nüüd mingi 30-40 ruumi puid, kenasti halgudeks tehtud ja puha. Võin endale neist kindluse laduda. Iga kord, kui mõtlen, et peaksin minema kõnnitiirule, lähen hoopis puid liigutama. Halud tegi see masin, mille ots siin pildil paistab 

Sammetseeliku ja punased sukad panin pühaba ümber, et minna Luke mõisa kohvikutepäevale, aga autode kogus mõisa ümber peletas eemale. Tulime koju tagasi tööstuslikus koguses jäätisega ja tegime oma kohviku. Õhtul kütsin veel sauna ka ja avasin teisegi kohviku, sellise täiesti personaalse. Klaasis on värskelt pressitud barbiemahl.

Üldse on nii, et kogu aeg peaks midagi tegema, aga lihtsalt ei tee. Oh, jah, hädavajalikku teen. Tütar lõpetas muusikakooli, kõik sellega seotud oli hädavajalik. Ees on veel üht ja teist. Ja siis, kui tundub, et kooliaasta on läbi ja ma võiksin ... äkki ... oma asju ...

tuleb midagi ikka.

Aga ikkagi on mul elu kui hernes.

 Kuulge, tulge homme "Eesti nõia" esitlusele. Ma ostsin sel puhul isegi kleidi*, mis sest, et olen vaid üks jutt paljude seast. Kleit ei ole punane, aga kõik muu tekstiilne selle vahetus läheduses on. Kaasa võtan kaks kena noormeest - poja ja tema sõbra. Poisid saadan varakult minema, ise jään Tartu peale otsima kohta elus ja ... ee ... Tartus.

* kui ilm täiega käru keerab, jätan kleidi koju

 Pühapäeva hommik algas kuuldemänguga "Teeme emale pannkooke". Lebasin pimedas toas, ametlikult magamas, ja kuulasin köögist kostvaid hääli. Käivitusid erinevad kodumasinad, vaieldi selle üle, kelle ülesanne on vahukommidele ketšupi lisamine. Kempsu minna ma ei saanud, kassi välja lasta ka mitte. Kass nurises hääle kähedaks.

Lõpuks toodi mulle "pannkook":

Ma ütlen, mul on helu nagu ernel.

1. mai

 Panin ahju kütte.

Hommikul aga tegime ilusa tee, mina rehaga ja traktor. Traktori roolis ei olnud mina. Otsustasin, et selle aasta jooksul võtan end siiski kokku ja õpin seda masinat kasutama.

Ega inimene ikka masina vastu saa

Pärast käisime linnas söömas, ühtlasi kasutasin juhust ja hüppasin läbi raamatupoest, et kontrollida, kas mu jutt ikka on "Eesti nõias" sees. Oli, vähemalt selles eksemplaris, mida ma näppisin.

No ja nüüd oleme jälle kolmekesi, lapsed mängivad lauamänge, mina kütan sauna ja ahju. 

Lõpetuseks pilt tiigist. See on vesilikke täis.