Hing, hoia, uputus tuleb!
Kell on homme ja õues on padukas. Peaaegu pool
novembrit on läbi. Ma olen küll kirjutanud, aga üldse mitte nii palju kui
plaanisin. Samas, ajas on veel ruumi manööverdamiseks, et saaksin oma sõnad
täis ...
Seda novembriväljakutset, mille ma ise endale seadsin,
pole üldse lihtne kirjutada. Paar ööd tagasi nägin jälle venda unes. Või, noh, nägin
unes seepiatoonides kaustikut, mille sees mu vend pidi olema. Üritasin temaga
ühendust saada, toksisin kaustikul numbreid. Viimaks võttis vend toru.
„Mh. Kuulen.“
„Mart?“
„Mart. Kes sa oled ja mis vaja on?“
„Sinu õde olen. Kuule, sul on vaja füüsika eksam ära
teha, tahad, ma aitan sul valmistuda?“
„Mida?! Minge kõik persse!“
Ja ühendus katkes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar