Kuulge, tulge homme "Eesti nõia" esitlusele. Ma ostsin sel puhul isegi kleidi*, mis sest, et olen vaid üks jutt paljude seast. Kleit ei ole punane, aga kõik muu tekstiilne selle vahetus läheduses on. Kaasa võtan kaks kena noormeest - poja ja tema sõbra. Poisid saadan varakult minema, ise jään Tartu peale otsima kohta elus ja ... ee ... Tartus.
* kui ilm täiega käru keerab, jätan kleidi koju
Pühapäeva hommik algas kuuldemänguga "Teeme emale pannkooke". Lebasin pimedas toas, ametlikult magamas, ja kuulasin köögist kostvaid hääli. Käivitusid erinevad kodumasinad, vaieldi selle üle, kelle ülesanne on vahukommidele ketšupi lisamine. Kempsu minna ma ei saanud, kassi välja lasta ka mitte. Kass nurises hääle kähedaks.
Lõpuks toodi mulle "pannkook":
Ma ütlen, mul on helu nagu ernel.
Panin ahju kütte.
Hommikul aga tegime ilusa tee, mina rehaga ja traktor. Traktori roolis ei olnud mina. Otsustasin, et selle aasta jooksul võtan end siiski kokku ja õpin seda masinat kasutama.
 |
| Ega inimene ikka masina vastu saa |
Pärast käisime linnas söömas, ühtlasi kasutasin juhust ja hüppasin läbi raamatupoest, et kontrollida, kas mu jutt ikka on "Eesti nõias" sees. Oli, vähemalt selles eksemplaris, mida ma näppisin.
No ja nüüd oleme jälle kolmekesi, lapsed mängivad lauamänge, mina kütan sauna ja ahju.
Lõpetuseks pilt tiigist. See on vesilikke täis.
Pildil paari päeva tagune seis. Hunnik on nüüdseks juba veidi väiksem. Pojaga kordamööda käime käru ja labidaga lustimas.
Eelmisel reedel liikusin lauaga järjest metsa poole, et päikse käes püsida, aga viimaks ikka kaotasin.
Midagi on siiski juba tärganud. Ja miski on minemas.
*
Viisime Pille korralisele ülevaatusele. Lapsed olid kaasas, poeg ennekõike selleks, et ma ise ei peaks Pillet tassima. "Kui kauaks ta siia jääma peab? Pooleteist nädalat? Noh, pole hullu, kevadet ei paista ju veel kuskilt. Aga kui selgub, et ta peab kauemaks sisse jääma, siis ... tema nimi on Pille."
Kas teie ei ole siis oma robotniidukile nime pannud?
*
Unes nägin Nodsut. Ta rääkis midagi hästi põnevat ja tarka, tõeline kultuurajalooliste faktide passaaž käis, ma kuulasin ja imetlesin, et oh, oskaks ise ka nii ... ja siis ärkasin üles ja pole siiani aru saanud, kas "oma pea sul lugu seab" tähendas seda, et ma mõtlesin selle ise kõik unepealt välja (noh, alternatiivajalugu või nii) või on mul ajus kuskil tallel ka asju, millest ma ise ilmsi teadlik pole.
*
Aga lõpetuseks reklaam: 13. mail esitletakse nõiajuttude kogumikku. Loodan ka kohale jõuda.
Ah. See lugu ketrab mul täna.
maitseainetesse supi uputan ... ja elan kaugemal veel kui Külitse
Aga muidu: auto on puhas, kruusahunnik on sissesõiduteel, rehvid vahetan reede õhtul. Kohe, kui kruusahunniku laiali olen ajanud, saan kutsuda jäätmespetsialistid.
Erektorisse ikkagi kirjutasin, ühtlasi kehastusin ulmestaariks. Noh, eks Reaktor ole juba üle 10 aasta ilmunud ka, isegi pikema ulmikutepingi puhul jõudnuks järg viimaks minuni ...
Mõista-mõista, mis see on: rehvivahetus, kruusa tellimine, sibi tellimine, erakorralise prügiveo tellimine, robotniiduki hooldusse viimine, maja kõrval kasvavale, kuid ohtlikuks muutunud kuusele langetamise tellimine, jõulutulede kokku pakkimine? (Küsimus edasijõudnutele: millega sellest nimekirjast pole kiiret kuhugi?)
Vastus: kevad muidugi.
Ja endal tahaks ka karva läikima saada.
Aga muidu ... "Hoiame Ukrainale pöialt" kõlab lahjalt. Pöialt hoitakse eksaminantidele.
Ukrainale hoian südant.
* ... või mis iganes ilmakaar, eks ole - sõltub vaid, kustpoolt vaadata.
Laupäeva hommikul** ehmusin poja jooksumüdinast. "Hobused!" Kahmasin telefoni kaasa, jooksin sokes trepile ja jõudsin teha selle pildi:
