16.10.21

Öös on asju. Palju

 Tere!

Uitmõte ajas mind proovima, kas oskan veel blogida.

Näiteks sellest, kuidas ma täna sõbra juurest alevist koju kõndisin. Pime oli, aga poeg oli mulle kaasa andnud prožektori.

Teekonna esimeses otsas oli teel palju tigusid.  Esimestega ma rääkisin natuke, küsisin, kuhu nad teel on, tõstsin nad sinna teeveerde, kuhu poole oli nende esiots.

Järgmised tõstsin sinnapoole teeserva, millele nad lähemal olid.

Veel järgmised korjasin lihtsalt kokku ja poetasin teeserva.

Veel järgmistest püüdsin lihtsalt mööda astuda.

See lugu ei sümboliseeri midagi peale selle, et kell oli öösel üle ühe ja sama seis oli ka veiniga mu sees.

Võsa vahel nägin põgenevat jänest.

Jah, mulle meeldib pimedus.




1 kommentaar: