Mida ta pimeduses teeb

 Umbes nädal aega tagasi tekkis mu kööki hiir.

Kuulsin, kuidas miski krõbiseb ahju kõrval tooli all. Kuulasin, kass tuli ka kuulama, liigutasin vaikselt asju (mingid tennised, mingi pappkarp), ja ikka kuulatasin, kass ka. Siis sööstis hiir tooli alt välja  ning jõudis hetkega külmkapi alla. Mina nägin hiirt, kass ei näinud.

Kui mul mõni aasta tagasi närilised majja tungisid, olid nad lärmakad, ülbed ja haisvad. See nupsik aga ... ma ei suuda talle lõksu üles panna. Eile öösel näiteks oli nii, et jäin magama juba kaheksa paiku, sest reede õhtul saadud tõhustusdoos hakkas vist oma tööd tegema. Kella ühe ajal öösel läks uni ära. Võtsin seda rahulikult, tunnikese lihtsalt olin. Siis, kella kahe paiku, kuulsin köögist imevaikset krõbistamis. Noh, et kui hiired köögis on "kriips-kraaps-kops-kolks-pahh-kolks-põmm-persse-puuks-kesse112helistaks-a-mis-sanepidjaama-number-on", siis minu tänavune tegi vaid "upsiiii" ...

Ja rohkem ma teda ei kuulnudki. Tegin teed ja lugesin kella neljani, hiirt nagu poleks olnudki.

Noh, võib-olla see on kõik lihtsalt vaktsineerimise kõrvalmõju.