6.2.22

Ei ole tore

 Reede õhtul ajasin metskitse alla.

Kiirus oli väike, pidurdasin, aga midagi polnud parata. Auto parem nurk ja iluvõre on katki, homme hommikul, kui esindus lahti tehakse, sõidan hõbedase teibi lehvides linna.

Tütar oli ka autos. Selgus, et ta säilitab kriisihetkel selge pea ja külma vere. Helistasime, kuhu vaja, tegime kindlaks, et tuled põlevad ja miskit ei tilgu. Nutt tuli tal alles hiljem.

Väga nõme on olla, endiselt.

*

Ja mingis meeltesegadushoos olin oma pika musta villase kleidi kuivatisse pannud. Mul on nüüd väike must kleit.


Pühapäev. Üks laps magab veel, teine on kodust ära. Püherdan küll enesehaletsuses, aga vähemalt jalad on ilusad.

1 kommentaar: