3.6.22

Kevad kihutab käest

 Kõik on juba paduroheline. Millal see juhtus?

Ja suvevaheaeg, see pole veel alanudki.

Vahepeal käisin teatris, jõudsin veidi liiga vara kohale, aga Jakob aitas aega parajaks teha:


Täna pildistasin sel aastal esimest korda vikerkaart:


Tütar lööb kaasa lavastuses "Läbi linna", seega on logistilisse valemisse lisandunud palju Tartu-otsi. Ega keegi mu blogilugejaist saa/taha tuleval laupäeval, st hetke seisuga juba homme tulla 19.25 algavale etendusele? Juhtus nii, et mul on kaks piletit ülearu. FBs hõikasin välja, aga seni pole huvilisi olnud. 

Lõpetuseks ikka üks pilt õunapuuõitest ka. Ma ei ole nagu Peeter, ma ikka pildistan ja jagan lund, kasse, koeri ja lilli.



Ah! Kõige tähtsam uudis oleks peaaegu meelest läinud! Mul sai kõrini sellest, et meie enam kui sada aastat vana köögilaud oli pidevalt asju täis. Nüüd läheb juba kolmas nädal tühja laua poliitikat. Ei ole lihtne täiskasvanuks saada, ei ole. Aga korras laud on ilus. Küsisin tütrelt, et kui kaua see harjumuse tekkimine pidigi aega võtma. Kuus nädalat, teadis tema. No pool rehkendust on tehtud!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar