31.7.22

Ilus olemisest

 Kui ma olin laps, siis kuulsin enda keha kohta ainult seda, mis valesti oli.

"Jälle sa kõnnid, varbad sissepoole."

"Miks sa kühmus oled?"

"Sul on jälle varbad sissepoole!"

"Sul on samasugused pulksirged juuksed nagu mul, vaene laps."

"Suitsu-tüdrukute suured ninad, jajah."

"Keera varbad väljapoole!"

"Selg sirgu!"

"Ilu ei anna patta panna."

"Miks sa nii kõhn oled?"

"Miks sa nii valge oled?"


Sain suuremaks, aastate poolest täiskasvanuks. 

"Minu tüdruk peaks ikka ilus olema."

"Sa oled päris kena."

"Kes see paks on?"

"Saad aru, ma lihtsalt ei saanud teisiti, ta on kõige ilusam naine, keda ma tean." 


Ja siis ma tutvusin oma abikaasaga.

Korraga olin minagi ilus. Iga päev, kogu aeg.  See oli hea aeg, millega ma harjusin kiiresti, nagu ikka heade asjadega.


*


Igatahes.

Mul on tunne, et mul on õnnestunud oma lapsed suunata peaaegu täiskasvanu-ikka niimoodi, et neil on veidi lihtsam. Nad teavad algusest peale, et on vaimustavad. Kui mitte kõigi jaoks, siis vähemalt nende jaoks, kelle arvamus loeb.

Händikäp, jeeh.

Ja nad tõesti ei paista üldse mõtlevat sellele, et kas ja mis jne. Nad lihtsalt on Vastupandamatud. 

Tahaks ka. Jälle. Sest ma olen kogenud, mis on hea.




16 kommentaari:

  1. Sa oled imeilus!

    Aga. Kuidas siis on õige käituda? Ma näen iga päev lapsi, kes on küürus ja kõnnivad jalad tugevalt sissepoole. Täna saaks neid veel tulevastest seljavaludest päästa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa päriselt arvad, et kui sa ütled inimesele, et ta on valesti, ta hakkab õigesti olema?!

      Kustuta
    2. Mõni hakkab ütlemise peale õigesti olema, mõni ei hakka. Ma olen lapsena küll ütlemise peale (mitte mulle öeldud, vaid kõrvalt kuuldud abstraktne arutlev jutuajamine) oma kehahoiakut muutnud, hakanud teises asendis magama jne. Mu arust ei ole küsimus sellise ütlemise juures mitte ilus, vaid tervises. Ilu sidumine sissepoole jalgade või kahvatu nahaga on ekslik ja kahjulik.

      Kustuta
    3. Kõrvalt kuuldu on natuke teine. Aga just see "sa oled halvasti" - ma ei tea kedagi, kes selliste teadete peale hakkaks hea olema ja õnelikuks saaks.
      Ja noh, jah. Vbla ma olen erand. Aga mulle on kõik "sa oled valesti"-teated andnud ainult ahastuse, et ma kõnnin valesti (selle ma võtsin kuskilt raamatust, tegelt vist ei kõndinud valesti), ei hoia selga sirge jne. MITTE et asjad oleks paremaks läinud. Ajasin küll selja sirgu, kui meelde tuli, aga iga kord ma pidin selja sirgu ajama - s.t. normaalselt olin ikka küürus.
      Aga kui hakkasin end järjepidevalt treenima, mitte kõvasti ja vere maitse suus, vaid tasakesi ja arvestades oma rongi all käinud keha nõrkust, kadus löntsi vajuv selg ise ära.
      Ma ei tea.
      Ma saan tegelt lihtsalt vihaseks IDEE peale, et karmusega midagi saavutab.
      Aga krt, vbla saavutab.
      Vbla on see lihtsalt minu hell koht, et ma tahaks otseselt kallale minna igaühele, kelle meelest karmus, kurjus, inetult ütlemine jms kasulik tundub.

      Ega ma ka usu, et "lapsed vajavad piire", muide. Sest minu elukogemus näitab, et ei vaja. Õnnelikud lapsed on vabad lapsed.

      Kustuta
    4. Samas, noh: mis on piirid? Meil on ka piirid phmt.
      Mul EI OLE vahel rohkem raha, kui on. Teed, mis sa teed, sa ei suuda joosta sõiva elektrirongiga võidu ja võita.Koeraga ON VAJA õue minna ja mina ka ei jaksa seda kogu aeg teha.
      On piirid? On.
      Aga "su arvutiaeg on 2 tundi", "nüüd on uneaeg", "sa pead seda sööma, see on tervislik", "sa ei tohi seda süüa, see on ebatervislik" --- öäk!!!!!

      Kustuta
    5. Indigoaalane, aitäh!
      Jah, minule mõjusid need manitsused täpselt samuti nagu väga väga naisele. Üritasin kõndida, varbad väljapoole, aga millalgi läks jalg ikka omasoodu. Rühiga aga polnud mul tegelikult probleeme, nüüd tagasivaates saan aru. Need korralekutsumised juhtusid hetkedele, mil olin lihtsalt lössi vajunud. Ja kes poleks vahel lössi vajunud?
      Minu arust sõltub ilu väga palju enesekindlusest. Seda oli mul lapsena vähe ning sellised märkused võtsid seda veelgi vähemaks.
      Ma tean ka inimest, kes hakkaski korralikult kõndima, sest vanemad käskisid. Nii et, jah, sõltub. Ja minusuguste puhul sõltub kindlasti ka sellest, kuidas midagi öeldakse. Kas "tee nii!" või hoopis "kuule, kas tahad teada, mis mind aitas, kui mul oli see häda?"
      "Ilus olemine" on üsnagi mõõdetamatu asi minu arust. Jah, proportsioonid jne, aga kõik on ikkagi oma- ja isemoodi ilusad.

      Üks näide sellest, kuidas mu lapsed on hoopis teistmoodi kui mina sama vanalt. Tütre ja poja vestlus.
      T: Kuule, ma tahaks sind meikida. Võib, ma teen sulle meigi.
      P: Mul pole vaja end meikida, ma olen perfektne.
      T: Jah, ma tean, mina ka, aga meik on ju nagu grimm, teeks ikka korralikult üle võlli.
      P: Kui sa 24-kiloste hantliga kolm bench pressi ära teed, siis luban end meikida.

      Kustuta
    6. Onju, enesekindlus!
      Ilu on hoiak. Vähe sõltub, missugune kehaehitus, missugused näojooned, missugune nahk - kui hoiak on: "Ma olen ilus!", kolmveerand inimesi usub. (Ülejäänud veerandist on muidugi teatud osa: "Wtf ta taidleb, ei ole ju?!", ent neist ei lase enesekindel loomus end segada, sest noh - miatseid on igasuguseid, ju ma siis pole tema maitse.)

      Kustuta
    7. P.S nii nunnud lapsed!!!

      Kustuta
  2. "Tahaks ka. Jälle" viitab nagu enam poleks. Mis juhtus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Roosad prillid kadusid ära :) Aga tegelikult olen muidugi juba nii vana, et peaksin hakkama saama pideva valideerimiseta. Saan ka. Mõnikord lihtsalt tuleb viu-viu peale ...

      Kustuta
  3. Lisan oma füsioterapeutidelt ja ortopeedidelt saadud õpetuste põhjal, et selliseid kõnnakuvigu ei oska laps tõenäoliselt iseseisvalt parandada, ükskõik kui palju temaga õiendada. Juba see "varbad väljapoole" on ohtlik soovitus, mis võib tähendada, et logedamate liigestega laps keerabki üksnes labajalad väljapoole, mis tekitab juba täitsa uusi probleeme ja tulevasi vigastusi, samas kui vaja oleks, et põlved ja labajalg käiks samas suunas. Seal oleks ikkagi professionaali abi tarvis.

    VastaKustuta
  4. Õiendamine annab vanemale tunde, et ta on Vaeva Näinud ja oma last Kasvatanud, ykskõik, kas sellel siis ka päriselt tulemusi oli või ei. ;) õiendamisteraapia on hea käepärane, odav ja mugav.
    Sa näed väga hea välja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Ja sul on nii õigus. "Ma nägin temaga nii palju vaeva, aga tema!? Jah, see on tõesti nii, et "kel määratud on hukka minna, hukka see läeb niikuinii". No mis ma teha sain?"

      Kustuta
  5. Kle, kui sul tõesti valideerimist vaja on sel suunal, siis: sa oled üks neist vähestest "nii ilus naine ja nii tark ja nii hea, krt, ma ei näe nagu ÜHTEGI kohta, kus vajaka oleks!"
    Eraldi rõhutus: NII ILUS NAINE!!!

    VastaKustuta