19.7.22

Just seda oli mulle vaja

 

„Nõrkusega ei saa võita tugevust,“ võisime lugeda slaidilt, mis andis nõu, kuidas sõjaulmet usutavamalt kirjutada.

Olgu. Ma saan aru, et kolm kätekõverdust on rohkem kui kaks, julge on julgem kui arg, silmadega snaiper on tõenäoliselt täpsem kui pime.

Kui aga kasutada alatuid võtteid ning väänata lause selliseks: „Nõrk ei saa võita tugavat,“ tuleb ilmselt kõigilt peotäis näited, kuidas ikka saab küll. Kõige tavalisem näide on nohikud, eks ole. Kuidas see fraas tantsijast ja nurgast tulejast käiski*? Tark võib võita vähemtarka. On olukordi, kus ajud on lihastest üle. Ulmes on see ulmeliselt võimalikum.

Teiselt slaidilt saime lugeda, et kui sõjaulmes peaksimegi tahtma teha peategelaseks naist, siis soovitavalt ilma neofeministliku lägata, mis olevat näiteks see, et naised on sama tugevad kui mehed, sest ometi ei ole ju.

Jätame siis pealegi kõrvale selle, et  individuaalsed erinevused eri indiviidide vahel on kordi suuremad ja mitmekesisemad kui statistilised erinevused kahe soo vahel – kuigi see kõrvalejätmine valmistab mulle talumatut piina**. Ego ägab ja halab, sest tean, et lihasjõus ületan nii mõndagi „tugevama sugupoole“ esindajat. Aga jutt ei käi minust! Mida arvata viimase aja avastustest, et paljud aastate eest välja kaevatud sõdalaste matustest on osutunud naisteks? Viikingid, sküüdid? (Täna pojaga*** sellest vesteldes tõi ta küll välja minu jaoks uudse teadmise, et sünnitusel surnud naisi olevat samuti maetud kui sõdalasi. Uurin seda teemat edasi ja annan teada, kui olen millestki väga valesti aru saanud.) Ja mida arvata sellest, kui sõdiv naine osutub lihtlabaselt nutikamaks, täpsemaks, osavamaks kui tema meessoost vastane? Mõõga vastu kavalust kasutada võib küll olla alatu, aga keegi ei taha ju surra, eks ole.

Niisiis, kaks tundi loengut sõjapidamisest on mu siiski teinud eksperdiks**, kuigi loengupidaja väitis vastupidist. Mu järgmine jutt tuleb sõjakas, verine ja uusfeminismist pakatav :D


* aga tegelikult ei või milleski kindel olla, eriti kui tantsija ikka väga tasemel on

** mõistagi ma ilgun jälle, kui laenata teemaviidet Tafkavilt

*** sünnist saati võrdõiguslane, süüdistan mu viiendal raseduskuul lõhkenud pimesoolt

27 kommentaari:

  1. Kõlab nagu loeng, millest ilmajäämisega ma ei jäänud millestki ilma peale jubeda vihahoo.
    Vbla oleksin ka demonstratiivselt välja kõndinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sina oled sõjapidamise teoorias ilmselt kordi targem kui mina. Minu jaoks oli ettekanne ootamatult huvitav ja visuaalne külg muutis leplikuks ka wtf?! hetkede suhtes :)

      Kustuta
  2. Anonüümne19/7/22 07:14

    Faktid ei hooli mitte kellegi tunnetest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis faktid? Need siinmainitud ei ole faktid vaid väga selgelt kultuuriliselt sobivaks töödeldud mingid öaaatahansedasimõeldaideed, mille "faktlus" on nii puuduv, et lihtsalt piinlik.

      Kustuta
    2. Tamur Kusnets19/7/22 09:21

      Milliseid fakte on vaja? Kas selliseid, kus olümpiatasemega jalgpallinaiskond (oli vist Austraalia) saab lüüa teismeliste poiste jalgpallimeeskonnalt? Milliseid fakte on tarvis? Ilmselt ei võistle naised meeste vastu üksnes kaastundmusest, et mehi olümpial mitte häbistada.

      Kustuta
    3. Tamur Kusnets19/7/22 09:28

      https://www.youtube.com/watch?v=GrBMbIoEj8M jah, Austraalia rahvuslik jalgpallinaiskond.

      Kustuta
    4. Füüsiline jõud on ka keskmisi arvestades "mehed on plahvatuslikuma jõuga, naised vastupidavamad", ja ausalt, olümpiatasemega naiskond saab lüüa healt teismeliste poiste omalt? Ma ei ole üllatunud. Täpselt, see on toore füüsilise jõu teema. Aga kirjutada ulmet, kus sõjas on oluline toores füüsiline jõud? Mitte mingi täpsus, osavus, kavalus, tehnikast rääkimata? Krt, vanast kreekast ilmselt saab. Eriti kõigi nende jumalustega koos.
      Aga isegi seal toob Trooja sõjas vahepeal troojalastele eelise, et nende poolel jõuavad võitlema amatsoonid, kes suudavad HOBUSE SELJAS RATSUTADES VIBU LASTA, wtf, hobusega võideldes on ju ikka sõjakaarikut vaja normaalsel inimesel?!
      Pole absoluutselt mitte mingit õigustust kirjutada mehi kuidagi pädevamateks sõdalasteks kui naisi - vähemalt mitte mingit muuud õigustust kui kultuuriline otsus.
      Sest sõda tõesti ei ole krdi tõstmise finaal, et kes raskema asja sirgetele kätele tuua suudab.

      Kustuta
    5. Tamur Kusnets19/7/22 10:14

      Ma ei ole kindel, kas ma peaksin püüdma midagi selgitada kellegi blogi täis kirjutades, aga ma loodan siiski mõistlikkuse võitu ideoloogilise tõmbluse üle.
      Sa ise ei too ju muid fakte tõestuseks peale Iliase, mis väga suures osas võib olla fiktsioon. Juba asjaolu, et sa ei taju sõjakaariku ja ratsaväe erinevust lahinguväljal, osutab millelegi. Isegi vibulaskmise juures ei suuda naised meestega võistelda, kuna nad ei tõmba vinna nii tugevaid vibusid kui mehed ja nende nooled tabavad lühemal distantsil ning on surmavad samuti lühemal distantsil.
      Kõik need elemendid, millele osutad - täpsus, osavus, kavalus ja tehnika on jalgpallis täpselt samuti esindatud nagu füüsiline jõud. Need on lähivõitluses täiesti olemas, ometi ei suuda naised lähivõitluses mehi võita.
      Et kuskil on maetud naisi kui sõdalasi - eks oli ju neidki naisi, kes sõdades kaasas käisid ja vajadusel ka tegusid tegid, kuid lahingutegevuse põhiraskust kannavad mehed.
      Kindlasti võib ulmes kirjutada, kuidas naised on head piloodid ja et seal ei lähe jõudu vaja - tegelikult on seal jõud olemas, lihtsalt selle jõu, kiiruse ja tulevõimekuse taaka kannab masin, naine on seal lihtsalt operaator. Ometi ei ole F-1 naispiloote peale paari (ja ainult üks vist on võitnud võistluse), nagu pole absoluutses tipus ka rallisõitjaid naisi - füüsika seab omad piirangud. See ei ole ju lihtsalt raskus sirgetele kätele? Me võime minna mis tahes spordialade juurde ja avastame, et naised ei tee nii tugevaid sooritusi.
      Kui oled tõepoolest veendunud, et naised on iga kell sama tublid sõdalased kui mehed, siis miks ei tee sa meeleavaldust, kus nõuad kõigi Ukraina naiste naasmist kodumaale agressori vastu võitlema? Miks on neil oma riigi kaitsmisel väiksem vastutus kui meestel?
      Ja kui naised tõepoolest on sama pädevad sõdalased, siis kuidas ometigi õnnestus patriarhaati kehtestada?

      Kustuta
    6. Oooootootoot. Mis mõttes ei taju erinevust =D Kust sa selle nüüd võtad? Ma iroonitsesin vana aja kreeka ja trooja meeste hämmelduse üle (ja ei väida, et mina ise poleks samamoodi hämmelduses olnud), kes kohtusid endale ootamatu tehnilist lahendust ja inimlikku osavust kombineeriva lahendusega.
      Mina ei tee meeleavaldust paljudel põhjustel, nt mulle ei meeldi orgunnida, see on mulle vastik, eeskätt aga sellel, et minu arust peab iga inimese vaba valik olema, kus ja mida teha. Ma ei teeks ka meeleavaldust "ärme terveid ukraina mehi pagulastena vastu võta, mingu sõdigu". Ma ei tea, ma ei saa aru, miks ma pean siukeste absurdsustega tegelema, kui mu point on, et ulmeliste sõdade kirjutamises panna põhiraskus meestele, sest "alati on ju nii olnud, et mehed sõdivad" on loll.
      1. ei ole alati nii olnud - ma ei tea küll ühtegi kultuuri, kus naised sõdiks ja mehed mitte (vbla see fiktiivne amatsoonida oma v.a.), aga neid, kus kõik sõdivad, on olnud küll. Üldse, kõik see "mehed kütid, naised korilased" teooria hämmastab mind - kas on ühtegi, ÜHTEGI liiki imetajaid, kus küttimine mingi sooliselt jagatud värk on? Jah, et karja territooriumi kaitsevad isased, on. Seepärast nad ongi suuremad ja vingema lihasjõuga - et teisele isasele paremini vastu saada. Aga sõja pidamine ja lähivõitlus ei ole ÜLDSE samad asjad ju. See ei ole isegi ... noh, sama hästi võib öelda, et toitlustada laulupidu ja teha kodus endale süüa on phmt samad asjad.

      Kustuta
    7. 2. Isegi kui füüsiline jõud tähtis on, ei ole see "mehed jaa, naised ei", sest kui tähtsus on juba tasemel "nõuab ka jõudu", tuleb sugudevahelise erinevuse väiksus võrreldes erinevusega sugude sees, väga esile. See on juba koht, kus tugev naine lööb nõrga mehe hoobilt üle.

      Kustuta
    8. A patriarhaat =)
      Sel teemal on mu peamine teooria, et naistel on alati olnud parem elu ja rohkem võimu, kui ajaloolased viimasel paaril sajandil arvanud on =) Et tõesti - kui elu oli talumatu, miks nad siis end ära ei tapnud?! Mis naised ONGI mingid mömmid v? Sel juhul on nende alamateks olevusteks pidamine ju ok?
      http://mahamure.blogspot.com/2014/05/pealiskaudselt.html
      2014 kirjutatud.

      Aga patriarhaat minu arust ei ole üldse sõjaline teema. Nagu ÜLDSE. Mitte natukenegi. Kõige enam on see vast füüsilise jõu oma - aga arvestades, et seda ei tekkinud üldse igal pool, siis ilmselt füüsiline jõud+teatava meelelaadiga isikud (mõlemast soost, muide).

      Kustuta
    9. Tamur Kusnets19/7/22 11:06

      Mul on väga hea meel, et leiame mingit ühispinda, aga me peaksime ka vältima teema laiali valgumist. Siit mõned avaldused:
      1. naistel on loomulikult olnud ja on ka praegu rohkem võimu kui mingid rullnokad arvavad, see lihtsalt ei ole meeste moodi jõusaaliselfide tegemine. Kui midagi ei ole otseselt näha, ei tähenda see, et seda pole olemas.
      2. vana aja sõdimine otsustatakse väga sageli lähikontaktis ja seetõttu on see minu hinnangul oluline faktor. Tõsi, sõjapidamine on oluliselt suurem asi ja näiteks kui võtta iidsed kultuurid, siis võidaks pika konflikti hoopis rohkemate naistega kultuur, kes suudab rohkem järelsugu toota. Või toitu säilitada. Või kiiremini rauda toota. Või läheb üle üldisele väeteenistusele. Või liigub kiiremini.
      3. ka lähivõitlust saab kirjutada naiste jaoks jõukohaseks, lihtsalt see võib olla näiteks kindluse kaitsmine, võitlus sellisel pinnal, kus väiksem kaal muutub eeliseks (hobune jookseb kiiremini ja kauem, paadid mahutavad rohkem vms või naiste füüsiline suurem paindlikkus lubab neile võitlust väga kitsastes tingimustes)
      4. patriarhaat jäägu hetkel kõrvale
      5. korilus ja küttimine - meeste ja naiste füüsilised omadused on kaunikesti kujunenud selle järgi, et reproduktiivset osa ehk naisi peab hoidma võitlusest eemal, sest see on suurem väärtus. Inimestel liigina on suguline dimorfsus üsna võimsalt esindatud ja see on just seetõttu, et olla liigina efektiivsem.
      6. troojalased - eh, jäägu see ka natuke kõrvale, sest sõjakaarikute ja ratsaväe detailidest kirjutamine läheks liiga pikale. Üldse on see ajastu, mida nimetatakse nn kangelaste ajastuks, kus just sellised Achiilleused võimutsevad ja muud väed on nagu pigem toetav element. Aga las see jääda.
      7. Me võime leida tugeva naise nõrga mehe vastu ja näha mehe lüüasaamist, aga reeglit see ei muuda.

      Ja ega vist muud siin polegi kokku võtta.

      Kustuta
    10. See sooline dimorfism ongi ju pesa/territooriumi/karja kaitsmiseks =) Mitte eri viisidel toidu hankimiseks, wtf, lol, veel mingi inigliskeelne lühend. Nagu paljudel teistelgi imetajatel.

      Kustuta
    11. Üks teooria on, et meeste suurus ja lihasmass on peamiselt üksteisega kaklemiseks. Mitte jahipidamiseks. Pmst võidurelvastumise tagajärg.

      Kustuta
    12. Nojah, noh =) Seda ma räägingi, noh. Üksteisega võitlemine, lihtsalt see oma karja kaitsmine - mul jäi ütlemata, et kelle eest =) Teiste isaste ikka, mhmh =) Ilmselt mingite kiskjate eest ka, aga ... naah, siuke oli harvem ikka. See-eest teised oma liigi isased tundsid regulaarselt huvi =P
      Phmt hirvesokkude teema. Või isalõvide.
      Vbla oli ka lihtsalt paaritumisvõitlusi vaja pidada? Muljet avaldada?

      Ja läls nagu loomariigis ikka - mõnigi kord juhtus, et sa võisid võita võitluse, aga krdi naine on kaotaja suunas: "Ohsakullake!" ja sulle tuleb järgmine vastane ja ei saa isegi neid segada, kurat!!!

      Ma vist kaldun teemast kõrvale =) Lihtsalt mulle on see nii selge ja siis kipun laiemalt mõtlema.
      + inimkäitumine ja etoloogia ning kuidas inimkäitumine on KA etoloogia. on mu lemmikteemasid =)

      Kustuta
  3. Tamur Kusnets19/7/22 09:13

    Ma peaksin mainima, et selle kirjutise fookus eksib eemale nendest printsiipidest, mida seal esitasin. Eelkõige näib mulle, et püütakse otsida efektiivset erandit, mida reegli pähe esitada.
    Ükski nendest omadustest, millega otsitakse võimalust nõrka võitjaks teha, ei eksisteeri eraldi muudest omadustest ning on vaja väga steriilset keskkonda, et muuta üksnes mõistus võidu aluseks. Võitluses on kordades rohkem faktoreid kui üksnes mõistus ning isegi mõistuse ülekaaluga püütakse tegelikult muuta teiste faktorite vahekordi endale soodsamaks, sest vastast surnuks mõelda ulmes küll võib ja seda on ka tehtud, aga taas - tegemist on steriilse keskkonnaga, millest eraldatakse muud tegurid.
    Kui luua kunstlik keskkond, kus mehed peaksid võitlema naiste vastu, siis peaksid naised püüdma venitada konflikti hästi pikaks ilma otsustavat lahingut andmata, kuna nemad suudavad luua ka järgmise põlvkonna sõdijaid, mehed aga mitte. Seega, meeste lahingulise efektiivsuse vastu on naistel panna jätkusuutlikkus, mis pikaajalise konflikti korral on olulisem printsiip.
    Loota, et naised keskeltläbi võetuna suudavad meestele esitada väljakutset lähivõitluses, on aga väär. Seda on proovitud, sellest on kirjutatud isegi raamatuid ja eri soost sportlasi on pandud vastamisi võistlema ning tulemused räägivad ise enda eest.
    Samas on naised spioonikunstis väga head, nad võivad olla head snaiprid, sest nende sõrmed on tundlikumad - naistel on meest ees igasuguseid eeliseid, aga need ei paikne lähivõitluse sektoris.
    Ja kui hakkad kirjutama oma uut lugu, võin ma sõjandusvaldkonnas nõu anda, et see kukuks välja usutav. Mind tegelikult huvitaks väga naiskangelaslikkus, sest see oleks midagi uudset. Kui aga luua naissoost Conanette, siis on see nagu SDV ujumisnaiskonna kapten Günther, naisega üksnes möönamisi sarnane. Pakun huupi välja, et naiskangelane/kangelanna peaks säilitama oma feminiinsed omadused, mitte muutuma sünnitusvõimeliseks meheks. Ja see mõte on juba huvitav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ok, lähivõitlusega olen nõus - maitea, ilmselt mingi hästi SUUR sportlik naine versus pisike sportlik mees saaks? Aga jah, meestel on lihasjõud kuidagi palju kompaktsemalt sees, kui võtta sama kasvu ja kaalu mees ja naine, mõlemad treenitud ja osavad, on väga selgelt mees parem.

      Kustuta
  4. Aitäh teile mõlemale! Tarkade ja sõnaosavate inimeste vaidlusi on alati meeldiv jälgida.

    VastaKustuta
  5. Ma olen tõenäoliselt ulmega liiga vähe kursis, aga kas sõjaulme eeldab automaatselt, et tegelaste liik on homo sapiens? ma oleks arvanud, et ulmes saavad toimetada, sh sõda pidada ka muud liigid ja isegi soolise dimorfismi juures võib see neil teisiti avalduda (putukatel on soolised suurussuhted hoopis teistsugused kui meil ja isegi selgroogsetel ei ole alati isased suuremad ning järglaste eest hoolitsemine jaguneb samuti väga eri moodi).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna röövlindudel kaitseb pesa emane, on need suuremad kui isased.

      Kustuta
  6. ja teiseks, mõeldes meie maailma sõdadele: kui on jõhker vallutussõda, siis pole vallutatavatel sageli valikutki: on võimalik kas vastu sõdida või lasta end maha tappa, ohutut kohta ei ole ja ka vähesema lihasjõuga inimesi ei ole lihtsalt võimalik sealt olukorrast välja võtta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... ning sealjuures ei võida alati tingimata suurema väe ja suurema varustusega pool, moraalil on ka oma tähtsus, nagu me praegugi jälgida võime.

      Kustuta
    2. mul on ka üks isiklik näide, mitte küll sõjaolukorrast, aga siiski kähmlusest, kus kaks bulgaaria meesterahvast soovis mult khm seksuaalset vastutulekut. Mul tuli aga hirmus viha peale, kähmlesin (sealjuures täitsa oskamatult) ja sõimasin kõva häälega eesti keeles, millest nad muidugi midagi aru ei saanud, aga mul oli tunne, et nii oligi väljendusrikkam. Jõult olid nad must iga kell üle, samuti oli neil arvuline ülekaal, kuigi veoauto kabiin oli liiga väike, et nad seda oleks rakendada saanud. Ühesõnaga, kui oleks üksnes tugevuses ja nõrkuses küsimus olnud, oleks nad kindlasti oma tahtmist saanud. Aga ometi sain ma sealt minema (isegi seljakott ulatati järele), sest nad ilmselt leidsid, et ei tasu ära. Maksma jäi see, kellel on kõvem motivatsioon, mitte see, kellel on suurem jõud.

      Kustuta
  7. ja otsapidi ulmest välja: kas keegi teab sõjakirjandust (mõtlen pigem fiktsiooni, aga hästi kirjutatud dokumentaal võib ka olla), olgu ulme või mitteulme, mis keskenduks logistikale? praegune sõda on nii selgelt välja toonud, kui tähtis see on. Loeks hea meelega raamatut, mille peategelane oleks logistik, kes määraks sõja käigu.

    VastaKustuta
  8. Tamur Kusnets20/7/22 18:48

    Esimese valikuna soovitan Tähesõdalasi, mis pole küll logistikakeskne, kuid kajastab siiski sõjapidamist laiemalt. Jan Guillou ajalooline triloogia Arnist on üsna logistikat käsitlev ja seal kirjeldatakse ka naiste osalust.
    Scalzi ei lähe ka tagalatoetusest mööda ja tedagi tasub lugeda.

    VastaKustuta
  9. Sellel, miks naised on meestest väiksemat kasvu, on evolutsiooniliselt välja kujunenud põhjus: kui naisinimene sai sugukypseks ja rasestus, jäi ta kasv seisma, aga meesinimene sai veel mitu aastat edasi kasvada. (See kehtib md imetajate bioloogias yldiselt kõigi liikide kohta) Seda õpiti hõimusiseste hierarhiate huvides ära kasutama ja praegu on see siiani niimoodi - meeste jaoks on instinktiivselt eelistatumad neist väiksemad ja lapselikumad naised, ohutud ja kergelt alistatavad, jumal hoidku meid meiesarnaste naiste eest, eksole, sest muidu tehakse meiega sama, mida meie oleme kogu aeg teinud neile, umbes nii.
    Soopõhine jaur siin ylevalpool "naised saavad alati meestelt tappa" on liiga kinnistunud reeglitele, mida ma eespool hierarhiate lauses maskeerisin. Kuna päriselus kasvatatakse tydrukuid palju karmimate käitumisnormide ja pideva kisaga "ära tee, ära jookse, ole viisakas ja vaikne", siis jääb nende loomupärane elamus välja arendamata ja selliselt traumeeritud isiksusest ei saagi võitlusvõimelist inimest tulla, sest iseloom on koolitatud alistuma ja teistele meeldimiseks pingutama. Meie käitumisnormide juures on naissõdur kui selline tabuteema, mis eriti mehed tagajalgadele ajab, ja seda oli ka siin näha.

    VastaKustuta
  10. Ma olen elanud nii toorest elu, et tugevaks saamine on olnud elukysimus õige mitmes eluetapis. Soopõhine vihkamine, millega on tulnud palju tegelda, ma syndisin selle sisse, on igal pool väga mitmekesiselt ette tulnud nähtus ja selle sees elades pole muud võimalust olemaski - sa saad tugevaks või sured. Ma tegin mõlemat, tänan kysimast. Seetõttu väidan, et kirjanduses levinud stereotüübid on loodud liiga, ee, yhekylgsete ja turvaliste elukogemustega autorite poolt ja ma näen KÕIGIS raamatute meistersõdalastes teatud golemlikku tühjust "eile pold mind olemaski, täna alistan terve armee". IGAL karakteril on veenev olemiseks vajalik ka veidi tausta, paraku nii mõnigi kord sõnavara, kirjastiil, tegelaste otsekõne, igast saatanlikud detailid jätavadki asjast veidra mulje. Filmis on kohe näha, et nt barbar Conan või päkapikkude kuningas on treenides yles kasvanud, aga nt lollakalt kirjutatud raamatus jääb mulje mingist taevastkukkunud supermännist, iigaav. Ehk - mehed on tugevad, sest nad on syndind mehed, naised on ilusad ja nõrgad, sest nad on syndind naised, treeningud pole nende asi. Treenitud naised on õudne anomaalia, tabu, koletis ja paaria, vaadatagu, mida meie sportlannade kohta sotsmeedias v kommentaariumides pillutatud on.

    VastaKustuta