Ja kui siin juba universumist ja tema metafooripimedusest sai rääkima hakatud, siis järgmine etteheide/-panek talle: kui kuskil sulgub uks, siis palun korraga lahti teha ainult üks aken! Maru keeruliseks läheb neid pärani aknaid vahtida ja otsustada, millise kaudu nüüd vehkat teha.
No toon näite ka. Reedel avanes haruldane võimalus: poeg ütles, et võin talle appi tulla ta tuba koristama. Ta ei jõudnud veel lauset lõpetadagi, kui mul olid juba kummikindad kätte tõmmatud, prügikott pihku haaratud ja punase lõngakera ots esikutrepi külge seotud.
Veetsime pojaga meeleoluka päeva, aga õhtul selgus, et just sel päeval oli avanenud ka teine haruldane ajaaken - mu muidu puidutööd teinud tütar tundis tungi kududa ja heegeldada, "aga ma vajasin su abi ja sind ei olnud kuskil".
Ja nüüd ta siis hööveldabki edasi, seda enam, et meie majapidamise ainus heegelnõel on kuskil minu toa läbikaevamata kihtides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar