On siia lehele sattunute hulgas kedagi, kes sooviks minuga täna, st reede õhtul Tartus kokku saada? Kirjandusüritusi vist ei toimu, need on miskipärast puha nädala sees, kui ma pean lapstetaksot sõitma. Tahaks õue mängima, aga mu mõlemad mängukaaslased on mängust väljas - ühe kurnasin eelmisel nädalavahel Veinis ja Vines ära, teine peab lihtsalt korralik olema.
Hissand, ma ei mäleta, millal juhtus viimati, et ma reede õhtul linnas käisin ...
Venemaa sees on üks pisike puutin
ja puutini pea sees on
üks pisike venemaa
nii pisike
et sinna ei mahu
ükski hukkunud laps
rääkimata neist peaaegu lastest
keda matmiseks kodumaale ei tooda
Jah, pisikest puutinit on raske leida
pisike ju
aga äkki ikka otsiks, äkki ikka miski reedab ta asukoha
pikk valge laud
või
pisikesed pabulad
Mu vanem vend, see, kes pole enam siinpool, on mu pojale teinud kaks voodit.
Esimene oli häll. Päris ehtne häll, millele graveeritud mu poja sünniaasta. Teine voodi sai kõigepealt tehtud ühele teisele poisile, aga jõudis õige pea mu poja juurde.
Millalgi, ma ei mäletagi, mitu aastat tagasi, oli hommik, mil läksin poega äratama ja taipasin, et ta ei mahu ju voodisse ära. Kui kaua sa niimoodi, krõnksus, maganud oled, mu poeg? Ei mäleta, emake.
Aasta emake, mai äss.
Sellest peale oli see voodi lahti võetuna laudas. Ei, seal laudas pole enam loomi, polnud juba palju aastaid enne mu poja sündi.
Korra üritasin seda voodit maha müüa. Ei õnnestunud. Korra üritasin seda tasuta pakkuda kellelegi, kes lastevoodit otsis. Ei tahetud.
Praegu aga peaks selles voodis magama laps. Loodan väga, et ta unenäod on ilusad... või vähemalt pole koledad. Ärgates on ta küll võõral maal, aga loodan, et vähemalt üks vanematest on temaga.
Lumevallidest kitsendatud tee tõttu on mul kombeks bussilt tulevaid lapsi oodata hoopis Konsumi parklas. Istun seal, loen midagi ja püüan bussi möödumist mitte maha magada. Eile läks see õnneks, keerasin aga parkast välja, sõitsin bussipeatusse ja parkisin bussi taha. Bussist väljus üks inimene, kes polnud sugugi mu boonuslaps. Siinkohal on võimalus meenutada segaduses Travolta meemi "Pulp Fictionsist", teate ju küll, mida mõtlen.
Mõned tulutud sõnumid ja vastamata kõne ei andnud vastust küsimusele, kas oli juhtunud see, mida arvasin. Ma ei tahtnud hakata lihtsalt niisama Elva poole sõitma, sest kui pärast selgub, et laps polegi magama jäänud ja on ikka veel Tartus, siis olen ju lihtsalt tühja kimanud.
Lõpuks taastus side ja sõitsingi Elvasse.
"Sa mõtle, kui hea, et ma ei tulnud Valga või Riia bussiga," võttis laps asja kokku.
Noormees (edaspidi N)
mõtiskleb: „Ma ei saa ju sõjaväkke minna. Ma ei suuda aktsepteerida käsklusi
inimestelt, kes pole autoriteeti individuaalselt, see tähendab just minu ees tõestanud.
Kohe oleks jama majas ja mind saadetaks minema.“
Täiskasvanu (edaspidi T):
„Ei saadetaks. Karistama hakataks.“
N: „Nojah. Saadetaks näiteks
peldikut küürima. Mina aga lihtsalt istuksin seal ja ...“
T: „Ei mingit distspliini!
Istuksid puu otsas ja sülitaksid inimestele pähe.“
N: „Nii see on. Pärdik.
N: „Minust oleks ilmselt
rohkem kasu, kui läheksin hooldekodusse mähkmeid vahetama.“
Sul on nüüd auto, mu laps.
